LASTE KÜÜDITAMISEST UKRAINAST — MÕISTETEGA MANIPULEERIMINE
Greete Lehepuu,
“Putin sai vahistamismääruse”,
Eesti ekspress, 17. märts 2023:
“Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis täna välja kaks vahistamismäärust: üks Vladimir Vladimirovitš Putinile ja teine Maria Aleksejevna Lvova-Belovale.”
“Kohus süüdistab nii Putinit kui ka Lvova-Belovat selles, et Ukraina okupeeritud aladelt on ebaseaduslikult küüditatud, ümber paigutatud Ukraina rahvast, ennekõike Ukraina lapsi.”
— See võib ja võib ka mitte olla sisuline süüdistus, et Venemaa on Ukrainast inimesi, kaasaarvatud lapsi, ära “küüditanud”.
Nii või naa pean ma seda süüdistust ja kohtuasja farsiks.
Põhjustest olen varem juba kirjutanud.
Nimelt lõi Ukraina Venemaa selles sõjas kahvlisse, asetas ta lahendamatu dilemma ette (Mariupol on ainult üks näide!):
- Kui Venemaa ümberpiiratud Mariupolist inimesi kas või vägisi Venemaale ei evakueeri, siis süüdistavad Ukraina ja Lääs Venemaad tsiviilisikute pommitamises, mis on sõjakuritegu.
- Kui Venemaa Mariupolist inimesi sunniviisiliselt evakueerib, siis süüdistavad Ukraina ja Lääs Venemaad inimeste küüditamises Ukrainast Venemaale.
Miks siis Venemaa evakueeris tsiviile lahingupiirkonnast Venemaale ja mitte hoopis Ukraina käes olevatele aladele?
Vastus on lihtne:
See evakuatsioon Ukraina käes olevatele aladele oleks toimunud üle kahe rindejoone ja oleks seetõttu olnud äärmiselt riskantne.
Ja selliseid evakueerimisi ka üritati teha, ent enamasti need nurjusid, sest keegi hakkas evakuatsioonikoridori pommitama või oli selle mineerinud.
Ukraina süüdistas Venemaad, et Venemaa tulistab omaenda rajatud evakuatsioonikoridore.
Venemaa aga süüdistas Ukrainat elava kilbi kasutamises ja tsiviilide pantvangis hoidmises, millised tegevused on sõjakuriteod.
Mina süüdistasin Ukrainat, et Ukraina juhtkond tegeleb mitte tsiviilide päästmisega, vaid ettekäänete otsimisega, et Venemaad kõikvõimalikes kuritegudes süüdistada.
Tuletan siin meelde ka seda, kuidas Ukraina eitas organisatsioonide Amnesty International ja Punane Rist raporteid, mis kirjeldasid mõlemapoolseid sõjakuritegusid.
Ukraina väitis, et need rahvusvahelised organisatsioonid on Venemaa mõju all ja teevad Vene propagandat.
Ukraina süüdistas Punast Risti koguni tsiviilide sunniviisilises evakueerimises Mariupolist Venemaale, nimetades seda küüditamiseks. Punane Rist aga kategooriliselt eitas enda osalemist sunniviisilistes evakuatsioonides.
Kokkuvõtteks:
Putini süüdistamine küüditamises omaks mingit sisu ainult juhul, kui samaaegselt suhtutaks tõsiselt Venemaa süüdistustesse, et Ukraina võitlejad on kasutanud inimkilpi ja on nurjanud tsiviilide kokkulepitud evakueerimisi.
Osa Venemaa poolt esitatud süüdistusi, kui need tõeseks osutuvad, lükkavad Ukraina mõned süüdistused ümber või on Venemaa jaoks süüd pehmendavad asjaolud.
Inimkilbi kasutamise juhtumite kohta Ukraina poolt on ka vaieldamatuid tõendeid.
Te võite ju Putinit süüdistada milles iganes, aga sõjakuritegudes tuleb süüdistada nii Venemaad kui Ukrainat.
Paar sõna Läänes levinud demagoogiast
Endiselt rajaneb Ukraina ja Lääne propaganda sellele psühholoogilisele tõsiasjale, et inimesed ei saa aru, et sõja alustamine iseenesest ei saa olla sõjakuritegu.
Sõja alustamine saab küll olla rahuvastane kuritegu, ent sõjakuriteo mõiste on defineeritud nii, et see mõiste rakenduks ainult sõjapidamise viisile.
Teiseks, Ukraina ja Lääne propagandas tehakse veel see vigane eeldus, et see, kes ebaõiglast sõda alustas, peab olema ka see, kes selles sõjas sõjakuritegusid toime paneb.
Näiteks lause Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ICC prokuröri Karim A. A. Khan KC äsjasest avaldusest:
“We also underlined in our application that most acts in this pattern of deportations were carried out in the context of the acts of aggression committed by Russian military forces against the sovereignty and territorial integrity of Ukraine which began in 2014.”
— Prokurör on siin pahasti segi ajanud terve pundi omavahel seotud, ent siiski oluliselt erinevaid mõisteid: territoriaalse terviklikkuse rikkumine, sõja alustamine (milliegipärast mitmuses!) ja sõjakuriteod. Seejuures, Krimmi okupeerimine toimus ilma lahinguteta, aga mis sest ikka rääkida.
Juba ICC prokuröri see üks absrdne lause ülal on minu jaoks piisav põhjus, et selle Rahvusvahelise Kriminaalkohtu autoriteet ja usaldatavus minu silmis nulli viia.
Tihtipeale on ju just vastupidi: kui tugev riik tungib kallale nõrgemale riigile, siis hätta sattunud rünnatu kasutab enesekaitseks ükskõik milliseid vahendeid, mis avab tee ka temapoolsetele sõjakuritegudele.
Kolmandaks, mulle on väga hästi teada, et Ukrainas ja Läänes mõtlevad paljud nii, et kuna Venemaa alustas ebaõiglast sõda, siis “pole vajadust” Ukraina võimalikele sõjakuritegudele tähelepanu pöörata.
Paraku olid Ukraina võitlejate sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod alates 2014 üheks mitmetest põhjustest, miks Venemaa 2022 Ukraina vastu sõda alustas.
Tõsi, 2014 alanud Donbassi kodusõjas sooritasid sõjakuritegusid mõlemad sõdivad pooled — nii Ukraina kui ka separatistide pool.
Ja sellest kõigest loomulikult ikka veel ei järelduks, et Venemaal oleks olnud õigus Ukrainale kallale tungida.
Tähtsam on käesoleva artikli kontekstis aga see, et sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude jms legaliseerimine enesekaitseks, tugeva vastase kallaletungi korral, on ju just seesama asi, mida Läänes nimetatakse terrorismiks siis, kui selliseid võtteid kasutavad Araabiamaade võitlejad, et Läänt oma territooriumilt välja tõrjuda.
Ainus alusloogika, mis Lääne ideoloogiast nüüd järele jääb, on selline:
“Kui mina seda teen, siis ei ole see kuritegu, kui sina seda teed, siis on see kuritegu.”
Teisisõnu on tegemist üldkehtivate moraaliprintsiipide ja rahvusvaheliste seaduste valikulise, diskrimineeriva rakendamisega. Menetletakse ainult siis, kui süüdistatavaks on Venemaa või venelased.
Muidugi võib vastata, et kellestki tuleb ju alustada. Ent iseennast püüab Lääs ju alati kahtlusaluste nimekirjast välja jätta.
Pole erilist vahet, kas patuoinaks on alati juudid või alati venelased.
Lääne ideoloogias ja propagandas massiliselt kasutatavaks võtteks on veel see, et üldiste printsiipide valikulises rakendamises süüdistatuna vastavad sellised propagandistid alati, et vaat nüüd sa kaitsed Kremlit, Putinit, Venemaad ja venelasi.
Varjatult tähendab see seda, et eeldatakse, et Venemaa puhul ei ole vaja üldkehtivaid printsiipe rakendada ja et nõue rakendada printsiipe kooskõlaliselt taandub pelgalt katseks kaitsta ja õigustada Venemaad.
Ent selline aruaam on oma olemuselt rassistlik ja natslik.
Lapse elu päästmine kui lapserööv
Rahvusvahelise kriminaalkohtu ICC teadaannet Putini vahistamisorderist saab lugeda siit:
“Statement by Prosecutor Karim A. A. Khan KC on the issuance of arrest warrants against President Vladimir Putin and Ms Maria Lvova-Belova”,
ICC, 17 March 2023
Pikantseks detailiks on siin see, et Ukrainast Venemaale viidud orblapsi on Venemaal lapsendatud.
Pikantne on see detail sellepärast, et Venemaa süüdistab juba ammu Soomet Soomes elavatelt Vene kodanikelt laste vägivaldses ära võtmises ja Soome peredesse lapsendamises.
Soome on laste sundvõõrandamist venelastelt õigustanud laste õiguste kaitsmisega.
Aga Venemaa ei tohi vanemateta lapsi eluohtlikust lahingupiirkonnast evakueerida sinna, kuhu see on praktiliselt võimalik ja osa neist lastest seejärel kasuvanemate hoole alla anda.
Kui seda sama asja teeb Venemaa, siis on see lapserööv.
Käesolevas artiklis ei ole ma midagi väitnud selle kohta, kas Venemaa on või ei ole sooritanud neid kuritegusid, milles Rahvusvaheline Kriminaalkohus ICC Venemaad praegu süüdistab.
Mul on aga sügavad kahtlused selle ICC erapooletuse ja aususe küsimuses.
Ma ei usu, et ICC praegusel tegevusel õiguse ja õiglusega eriti midagi pistmist oleks.
PS
Iisrael, Sudaan, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid ei ole Rooma Statuuti ratifitseerinud ja on lisaks veel ametlikult teatanud, et nad ei kavatsegi seda teha. Lisaks sellele, Hiina ei ole ühinenud Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, mille tegevus toetub Rooma Statuudile.
Niisiis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ICC poolt välja antud vahistamismäärus Putinile on illegaalne.
